Hektori sõnul on Eestil meist mitmes mõttes väga erineva Iisraeliga üks suur sarnasus - mõlemad oleme piiririigid. See on ühest küljest raske olukord, mis tähendab suuri julgeolekuohte, samas on riske võimalik vähemalt osalt kasulikuks muuta.
Seotud lood
Ärevam julgeolekupilt ja plahvatuslikult kasvanud kaitsekulud toovad leevendust ka jahenevale ehitusturule, kus kaitsevaldkonna tellimused paisuvad lähiaastail poole võrra ehk veerand miljardi euroni.
Vastupidiselt levinud arusaamale on Euroopa kaitsetööstus praegu investeeringute näljas ning rahastajad pigem äraootavad, rääkisid kaitsetöösturid kolmapäeval Balti M&A ja Erakapitali Foorumil Riias.
Eesti peaks Venemaa naabruses elamisega kaasnevaid julgeolekuohte ära kasutama ja oma aina suurenevaid kaitsekulutusi ka militaarsesse innovatsiooni suunama, rääkis füüsik ja iduettevõtja Andi Hektor.
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.
Hetkel kuum
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
Silmakirurg plaanib Loksal suurelt arendada
Podcastid
Enimloetud
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele
