Mikro- ja väikefirmade huvi universaalteenuse vastu on leige, sest paljudel on varasemast kas soodsamad lepingud või kardetakse üleminekul tekkivaid leppetrahve.

- Me ei suudagi kaasa joosta suurte riikide toetustega, saame vaid loota paremate ärimudelite tulemise peale, ütleb ettevõtlusminister Kristjan Järvan.
- Foto: Liis Treimann
Võrreldes majapidamiste 250 000 kliendiga, on ettevõtteid riigi pakutava universaalelektri lepinguga liitunud vaid 5000, tõdeti riigikogu eelarve kontrolli erikomisjonis. Põhjusteks võib pidada lühikest universaalteenuse kehtivusaega, leppetrahve ja lihtsalt paremaid varasemaid lepinguid. Samuti kardetakse hinnatõusu, kui konkurentsiamet peaks Eesti Energia taotluse rahuldama.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.