„Meil on sadakond Ukraina inimest tööl,” ütles Paides tegutseva Eesti Pagari juht Ragnar Kõiv ehk kõigist töötajatest moodustavad nad ligi kolmandiku. Tema sõnul töötas ukrainlasi nende juures ka enne veebruarikuud, pärast sõja eskaleerumist on nende arv veelgi kasvanud.
Seotud lood
Eesti on loonud põgenike kiireks tööle asumiseks ja integratsiooniks soodsad tingimused, kuid tegeleda tuleb majutuskohtade puudusega, kirjutab Prahas Euroopa Liidu töö- ja sotsiaalministritega kohtuv Eesti sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.
Ukraina sõjapõgenike hulk Venemaa-Eesti piiril on kaks korda väiksem, kui oli enne põgenike kadumist piirilt oktoobri alguses, rääkis piirivalve juht Egert Belitšev.
Valitsus on kehtestanud põgenike jaoks keeruka skeemi rongide tasuta kasutamiseks, mis on seni toonud kaasa rohkem probleeme kui kasu. Ukrainast saabujad peavad Elroni rongidega sõitmiseks mõnikord ära andma oma viimase raha.
Eesti sotsiaalsüsteem tekitab juba eos olukorra, kus põgenikel tekib ühiskonda sisse sulandudes raskusi, märkis Pagulasabi tugiteenuste juht Anu Viltrop. Ainuüksi tugiisiku määramise süsteem on muudetud nii bürokraatlikuks, et abivajaja jääb kõige hapramal hetkel oma muredega üksi.
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.
Hetkel kuum
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
Silmakirurg plaanib Loksal suurelt arendada
Podcastid
Enimloetud
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele
