Energiakriisis Euroopa vaetud lahendused: hinnalaed, tarbimise vähendamine, toetused
Kliimakriisist ja Ukraina sõjast põhjustatud elektripuudus ja selle hind sunnivad Euroopat senist börsikorda ümber vaatama, muu hulgas on kaalumisel hinnalae seadmine elektri tootmisele söest taastuvenergiani.
Liikmesriigid ootavad pikisilmi, et Ursula von der Leyeni juhitud Euroopa Komisjon tuleks lagedale mingi nipiga, kuidas elektri hinnaralli kontrolli alla saada. Välismeediasse, sealhulgas väljaandele Euractiv, lekkinud komisjoni eeldokumendis on neid nippe mitu tükki.
Kui valitsusel oleks selged lahendused, siis saaks ka ettevõtjad teha oma plaane. Aga kui valitsus plaanib samamoodi jätkata, siis kaotab Eesti kõik oma senised konkurentsieelised, kirjutab ettevõtja Neinar Seli vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Sügavkülmaäri Nordnet asutaja ja juht Madis Laansalu leidis elektrilepingust punkti, millest võib aru saada, et tarbimise tark juhtimine pole kirjaliku loata lubatud ja selle eest on Eesti Energial õigus tagantjärele lisatasu kasseerida.
Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut saatis kolmapäeval rahandusministeeriumile kooskõlastamiseks määruse, mis paneb paika sügisel kodutarbijatele kehtima hakkavate energiatoetuste tingimused.
Atsinaujinančios Energetikos Investijos ( AEI ), mida juhib Lords LB Asset Management, alustab uue võlakirjaemissiooni avaliku pakkumisega. Investoritele pakutakse 13-kuulisi võlakirju 8,5%-se fikseeritud aastase intressimääraga. Investeerida saavad alates tuhandest eurost nii Balti riikide era- kui ka institutsionaalsed investorid. Pakkumist korraldab investeerimispangandusettevõte Orion Securities.