Eesti teenib taas miljoneid CO2 müügist. Kuidas toimib süsinikuturg?

Valitsuskoalitsiooni lubatud elektriturureformi ootavad pikisilmi kõik kodutarbijad, kuid praeguse seisuga on elektrimüüjatel veel küsimusi rohkem kui vastuseid. Ootamatult kalli hinnaga kodanikuelektri üks kõrvalmõjusid võib aga olla fikseeritud pakettide hinnalangus.

Valitsuse elektrituru reform, luues kodutarbijatele reguleeritud hinnaga elektri universaalteenuse, jätab Elektrum Eesti juhi Andrus Liivandi sõnul õhku küsimuse, kui kauaks riik sekkub pikemaajaliselt tururegulatsioonidesse.

Valitsuse ministrid rõhutasid valitsuse pressikonverentsil, et rekordilise elektri hinna põhisüüdlane on vähene pakkumine turul. Samuti lubati, et rekordkõrget elektri hinda ei peaks kandma tavainimene.

Kui puhkuste ajal ja päikselises juulis maksab elekter ligi 300 €/MWh, siis on selgelt energeetikas ulatuslik süsteemne probleem, mida vaid lühimeetmetega ei lapi, kirjutab Fermi Energia kaasasutaja, juhatuse esimees Kalev Kallemets.

Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.