• 15.06.22, 12:11

Kohtutäitur nihverdas endale sadade võlgnike makstud raha

Omastamises süüdi mõistetud Kersti Vilbo jättis kohtutäiturina rohkem kui kolmesajalt inimestelt laekunud summad kas osaliselt või täielikult sissenõudjatele edasi kandmata, raha jäi saamata nii riigiametitel ja maakohtutel, aga ka inkassofirmadel ning korteriühistutel.
Kersti Vilbole mõistis Viru maakohus liitkaristuseks viis aastat vangistust viieaastase katseajaga.
  • Kersti Vilbole mõistis Viru maakohus liitkaristuseks viis aastat vangistust viieaastase katseajaga.
  • Foto: Vallo Kruuser, Ekspress Meedia/Scanpix
Skeem oli täituril labaselt lihtne. Eraisikust võlglane sai täiturilt nõude teatise, mille järgi tuli tal tasuda nii võlgnevus kui lisandunud kohtutäituritasu. Võlglased, keda Vilbo kohtuotsuses oli välja toodud kokku 314, tasusid nõude täielikult või osaliselt täiturile, kes siis aga kas ei kandnud üldse midagi sissenõudjale või kandis vähem kui oleks pidanud.

Seotud lood

Uudised
  • 02.09.21, 11:41
Endine kohtutäitur võeti vahi alla
Lääne-Virumaal Vinni valla juristina töötanud endine kohtutäitur Kersti Vilbo võeti vahi alla ning talle esitati kahtlustus omastamises ja toimingupiirangu rikkumises.
Uudised
  • 03.09.21, 09:11
Vinni valla korruptsiooni jälgedes: vahistatud juristi pahateod võivad olla seotud transpordiga
Vinni valla juristi Kersti Vilbo kaheks kuuks vahistamine võib olla seotud valla tellitava sotsiaaltranspordiga ning selle eest topeltmaksete tasumisega, selgub Lääne-Virumaa Uudiste uurimisest.
Uudised
  • 13.06.22, 14:31
Endine kohtutäitur mõisteti kuriteos süüdi
Viru maakohus tunnistas kohtutäiturina ning seejärel ka Vinni valla juristina kuriteod toime pannud Kersti Vilbo süüdi omastamises ja toimingupiirangu rikkumises, mõistes talle liitkaristuseks viis aastat vangistust.
  • ST
Sisuturundus
  • 13.10.25, 15:51
Ärikinnisvara kestlikkuse standardid liiguvad uuele tasemele
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele