Nii et kuni me kohapeal välja ei mõtle, kuidas muuta elekter odavamaks kogu Põhja-Euroopas või viia Ukraina viljaeksport endisele tasemele, ei ole ka suuremat lootust, et mingid muud kohapealsed poliitilised algatused majandusmaailmas meid tegelikult sellest inflatsioonist säästaksid.
Seotud lood
Samal ajal kui lahendused gaasi varustuskindluse tagamiseks muutunud keskkonnas on olemas, viib senine energiapoliitika valdkonnas pigem paigalseisu, tehes majandusele karuteene, kirjutab Eesti Gaasiliidu tegevjuht Heiko Heitur.
Talviste toetusmeetmete kadumise järel täie mõjuga tuntav inflatsioon on saavutanud kiiruse, mida pole Eestis nähtud 1990ndate keskpaigast saadik. Leevendust enne aasta teist poolt ei paista ja vahepeal tasuks hakata kütteperioodiks raha koguma.
Eestis oli aprillis Euroopa kiireim hinnatõus, 19% küündinud inflatsioon on seda jahmatavam, et energiakandjate hinnaralli maailmaturul jäi aprillis tegelikult aeglasemaks.
Märtsi maksulaekumine +21,2%
Esimese kvartali maksutulu kerkis tarbimismaksude suurema laekumise toel mullusega võrreldes 16,3 protsenti ehk 2,6 miljardi euroni, teatas rahandusministeerium.
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.
Hetkel kuum
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
Silmakirurg plaanib Loksal suurelt arendada
Podcastid
Enimloetud
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele
