Ettevõtjad: jäik tööränne on seadnud majandusarengule klaaslae
Kui praegune kvoodipõhine töörände poliitika jätkub, siis peavad ettevõtjad juba lähiajal esitama endale valusa küsimuse – kas teha kasvuplaanides allahindlusi või pühkida kodumaa tolm jalgadelt?
„Kas eestlastel on mingi perversne huvi olla eluaeg sulane?“ küsis tööandjate keskliidu tegevjuht Arto Aas Eesti Panga korraldatud töörände konverentsil. Aasa hinnangul valitseb Eestis võõrtööjõu suhtes palju alusetuid hirme, mille tulemusena jätkab tööjõupuudus aina süvenemist ja ettevõtjate kasvuvõimalused kahanemist.
Seotud lood
Kas tahtlikult või mitte, igatahes ütles minister Andres Sutt eelmisel nädalal avalikult välja, et riik plaanib võõrtööliste Eestis töötamist lihtsamaks teha. Kuigi ministri sõnad on kõlanud, hoiavad plaani ettevalmistavad ametnikud detaile aga kiivalt endale.
Tööstuse majandustulemused on viimastel kuudel olnud hiilgavad ja võiksid olla veelgi paremad, kui jätkuks vaid materjali ja töökäsi. Ent me teeme ka liiga palju tööd liiga vähese raha eest, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Tööjõudu napib enamikul tegevusaladel ja see on Eesti arengu lähiaja suurim takistus, leiavad kolmapäeval Äriplaani konverentsil lavale astuvad tippettevõtjad, kellel on nii riigile kui ka teistele ettevõtjatele välja pakkuda mitu mõtet, kuidas olukorda parandada.
Kestlik elustiil ei ole juhuslike väikeste valikute jada, vaid otsus – ja oma olemuselt maatriks. See on kui tihe võrgustik, kus iga lüli – üksikisik, ettevõte või riiklik regulaator – toetab teisi ja kujundab ühist tulevikku. Kui üks lüli jääb passiivseks, nõrgeneb kogu süsteem. Kui aga kõik liiguvad samas suunas, tekib ring, mis hoiab muutuse elus ja edasi viivana.
Hetkel kuum
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
Silmakirurg plaanib Loksal suurelt arendada
Podcastid
Enimloetud
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele
