Kümme tähtsaimat muudatust ehk kuidas muudab Euroopa kliimalepe sinu elu

Tallinna sajal uuel gaasibussil ilutsevast loosungist “See buss on roheline väljast ja seest” vastab tõele vaid esimene pool. Roheliseks võõbatud bussid ei sõida nagu lubatud biogaasiga, vaid enamasti tavalise fossiilse maagaasi jõul.

„Jälgin huviga mis hakkab toimuma aastal 2025 Pariisis, kus hakkab kehtima totaalne diiselsõidukite keeld. Kuidas need tohutud kogused kaupa väikeste kaubikutega laiali veetakse, sest suuremate tarbesõidukite seas ei ole diislile alternatiivi veel niipea näha,“ tõdes saates "Ärikliendid roolis" AMTELi tegevjuht Arno Sillat.

On kolm trendi, mida mina näen, kus poliitikud-regulaatorid kindlasti sekkuvad, meeldib see siis või mitte, ütles president Kersti Kaljulaid Äripäeva TOP 100 auhinnatseremoonial peetud kõnes.

Rahvaalgatuse “Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035” eestkõneleja Madis Vasseri sõnul on Eestil võimalik saavutada kliimaneutraalsus juba 2035. aastaks. Vasseri hinnangul pidurdab riik praegu paika pandud eesmärkidega ettevõtete tootmise rohelisemaks muutmise võimekust.

Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.