Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) hiljutisel virtuaalsel tippkohtumisel kiideti heaks globaalne minimaalne ettevõtete 15% tulumaks, vahendavad Financial Times ja Wall Street Journal.

- Tehnoloogiahiiud ühes mitme muu rahvusvahelise ettevõtete grupiga peavad hakkama maksma rohkem makse.
- Foto: Reuters/Scanpix
Ajalooline kokkulepe, millele on alla kirjutanud koguni 130 riiki, püüab saavutada, et rahvusvahelised suurettevõtted, nende seas Big Tech ehk näiteks Facebook, Apple ja Amazon, maksaksid ausalt makse. Ideele oli vastu üheksa riiki, teiste seas Eesti. Meiega ühte leeri kuulusid veel sellised riigid nagu Keenia, Nigeeria, Barbados, Sri Lanka, Iirimaa, Ungari, Saint Vincent ja Grenadiinid. Peruu jäi hääletuselt välja, sest riigil pole valitsust.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti praegune ettevõtete tulu maksustamise põhimõte, mis globaalse minimaalse tulumaksu ideega kokku ei lähe, on toetanud nii meie ettevõtete tegevust ja nende investeeringuid, kuid olnud ka atraktiivne välisinvesteeringutele. Ettepoole vaadates hakkab maksusüsteemi üha rohkem mõjutama rohepööre ja digitaliseerimine, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
G7 leping lõpetaks liiga kaua kestnud võidujooksu ettevõtete madalaima maksutaseme nimel, millest on võitnud üksikud, kuid kaotanud miljardid, kirjutab Euroopa Komisjoni majandusvolinik ja endine Itaalia peaminister Paolo Gentiloni.
Kui Eesti peaks oma ettevõtete tulumaksusüsteemi G7 plaanitava üleilmse tulumaksumiinimumi tõttu muutma, siis on oluline luua ka uue süsteemi sisse majandusarengut ergutavaid stiimuleid, kirjutab Arenguseire Keskuse ekspert Magnus Piirits asutuse blogis.
Suurimad muudatused Eesti maksusüsteemis tulenevad Euroopa ja OECD mõjust, keskkond muutub ja meil tuleb sellega arvestada, kirjutab Ernst & Young Baltic ASi (EY) partner, FinanceEstonia juhatuse liige Ranno Tingas.
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.