Tööinspektsiooni infoliinile helistatakse väga palju töökiusu murede pärast, ütles inspektsiooni peadirektori asetäitja Meeli Miidla-Vanatalu. Paraku jõuavad töövaidluskomisjoni ette ikka vaid üksikud töökiusu juhtumid.

- Eestlased teadvsustavad üha rohkem, mida töökius endast kujutab. Kahjuks jääb aga puudu oskustest töökiusu olukordi lahendada.
- Foto: Andras Kralla
Miidla-Vanatalu sõnul teadvustavad eestlased üha rohkem, mida töökius endast kujutab. Kahjuks jääb inimestel puudu oskusi töökiusu olukordi lahendada. „Vahel inimene helistab meile, räägib loo ära, ja kui meie jurist küsib, kas ta on tööandjaga probleemidest rääkinud, tuleb vastus, et ei taha kellelegi rohkem rääkida. Siis aga polegi võimalik olukorda lahendada,“ ütles Miidla-Vanatalu Äripäeva raadios.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.