Õlitööstus loodab hiigelkalli eelrafineerimistehase toel suurendada põlevkivist õli tootmist poole võrra, kuid küsimusi tekitavad nii projekti jätkusuutlikkus, riigi panus investeeringutesse kui ka keskkonnahoid.

- Auveres asuva õlitehase Enefit280 kõrvale võiks 2024. aastaks kerkida teine samasugune.
- Foto: Andras Kralla
Selleks, et praegu süsiniku heitmekvootide hinnatõusu tõttu pihta saanud põlevkivitööstust jalule aidata, oleks ühtekokku vaja 900 miljonit eurot, 650 läheks eelrafineerimistehase alla ja 250 miljoni eest ehitaks riigile kuuluv Eesti Energia veel ühe õlitehase. "See on meeletu raha, nii igale ettevõttele eraldi kui ka riigile," tõdes Eesti Energia juht Hando Sutter ajakirjanikele korraldatud kohtumisel.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.