• 28.08.19, 10:37
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Võib maksta ka 3000 eurot kuus, kui turg selle kinni maksab

Keskmise palga tõus näitab ühelt poolt tööjõu kvalifikatsiooni ja tootlikkuse tõusu, kuid teisalt jätkuvat nõudlust turul, mis aitab tööandjatel üha kõrgemat palka maksta, leidis masinatööstuse Hekotek juht Heiki Einpaul.
Hekoteki juht Heiki Einpaul märkis, et palganumber ise pole tähtis, oluline on selle vastavus töö tootlikkusele.
  • Hekoteki juht Heiki Einpaul märkis, et palganumber ise pole tähtis, oluline on selle vastavus töö tootlikkusele.
  • Foto: Andras Kralla
Einpaul loodab, et Eesti palgaralli jätab kohalikele ettevõtetele rahvusvahelistel turgudel konkureerimisevõimaluse alles. „Palganumber ise pole tähtis, oluline on selle vastavus töö tootlikkusele. Seega võime maksta ka 3000 kuus, kui keegi tehtud töötunnid turul ikka kinni maksab,“ toonitas Einpaul.

Seotud lood

Uudised
  • 28.08.19, 10:10
Mediaanväljamakse jääb keskmisele palgale alla mitusada eurot
Kui keskmine palk oli teises kvartalis 1419 eurot, siis maksu- ja tolliameti andmetel oli mediaanväljamakse 1115 eurot. Töötajatele välja makstud summa oli 2,24 miljardit eurot eurot ja väljamakse tehti 585 392 inimesele.
Uudised
  • 28.08.19, 06:00
Palgasurve kasvab, kuid lagi juba paistab
Keskmine palk tõusis 1400 euroni
Erinevate valdkondade ettevõtjad tunnistasid, et tänavu hakkab keskmise palga kasv tõenäoliselt pidurduma, sest majanduskasvu väljavaated on kesised, tööstus otsib aktiivselt viise, kuidas tegevust automatiseerida ja ka töötajad ei saa palka kasvatada konkureerivate pakkumistega.
  • ST
Sisuturundus
  • 13.10.25, 15:51
Ärikinnisvara kestlikkuse standardid liiguvad uuele tasemele
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele