Juubeli TOP: 100 suuremat 5-aastast ettevõtet

Eesti eraettevõtlus algas 1980. aastatel, kui tekkis võimalus teenida raha lepingutööga. Teenistus osutus nii heaks, et ärgitas paljusid eestlasi mõtlema tööst uut moodi, kirjutab 13. jaanuaril ilmuv esimene ajakiri Äripäev rubriigis Juubel.

27. märtsil 2013 tähistati Eestis priiuse põlistumise päeva – Eesti iseseisvuse taastamisest möödus siis 7890. päev ehk sõjajärgne vaba Eesti möödus oma kestuselt sõjaeelsest Eestist. Hillar Tederi äri õitses Ukrainas ja Eestis avati kasutajatele maailma esimene üleriigiline elektriautode kiirlaadimistaristu. Särtsu jagus ka kohtumajja - maadevahetuse saagas „jagati maad“ lõpuks ära ehk et pistise andjad ning võtjad said oma "palga", kirjutas 13. jaanuaril ilmunud esimene ajakiri Äripäev rubriigis Juubel.

2008. aastal sai Eesti "Teeme ära!" raames puhtamaks prügist ja riigireetur Herman Simmist. Enamike pangalaenude baasmääraks olev 6 kuu euribor tõusis rekordkõrgusele 5,448 protsendini. Maksu- ja tolliamet jäi kohtus kaotajaks ja pidi tagastama metsanduskontserni ASi Sylvester endistelt omanikelt sisse nõutud tulumaksu, intresse ja õigusabi kulusid kokku 341 miljonit krooni (21,8 miljonit eurot), kirjutas 13. jaanuaril ilmunud esimene ajakiri Äripäev rubriigis Juubel.

2003. aastal käivitati Tallinnas eestlaste osalusel välja töötatud internetitelefon Skype. Sel aastal tuli, nägi, võitis ka Res Publica – nii võib kokku võtta ka uue erakonna lühikese teekonna asutamisest riigikogu valimisvõidu ja peaministripartei staatuseni, kirjutas 13. jaanuaril ilmunud esimene ajakiri Äripäev rubriigis Juubel.

Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.