Viimsist üheksa kilomeetri kaugusel asuv Prangli saar on Eesti ärieliidi seas populaarne. Nii omavad väikesaarel kinnistuid Viru Keemia Grupi üks omanikke Priit Piilmann kui ka mõne aasta eest oma elutöö Olympic Entertainment Groupi maha müünud Armin Karu.
Õigust sellele saarele maja ehitada ajavad juba aastaid taga mitmed teisedki prominendid, nagu meediaärimees Hans H. Luik, T-Grupi juhatuse liige Andres Osula ning Viimsi vallas tuntud ettevõtja, Prangli saarel mitmeid krunte omav reformierakondlane Valdur Kahro. Krundid on olemas, aga luba ehitusega alustada pole õnnestunud saada. Nüüd andis rahandusministeerim eriti järsu löögi vastu näppe.
Seotud lood
„Tere! Mida te siit soovite?" küsib Viimsi vallavolikogu liige, reformierakondlane ja põline pranglilane Valdur Kahro.
Eesti rikkaim vald Viimsi on otsekui põhjatu varalaegas, mis kuldab iga võimulolija üle magusate maatükkide ning mahlakate tehingutega. Ja muidugi, samal ajal ka korruptsioonimaitselise poriga. Erand pole siin ka Viimsi valla alla kuuluva Prangli saare erastamine.
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.
Hetkel kuum
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
Silmakirurg plaanib Loksal suurelt arendada
Podcastid
Enimloetud
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele
