Tallinn kaalub hiljutisele uuringule toetudes ka omavalitsusena aktiivsemalt kinnisvaraturul osaleda, et muuta pealinnas kodu soetamist lihtsamaks. Kinnisvarafirmade liidu juhatuse liige Tõnu Toompark peab seda väga halvaks ideeks.

- Tõnu Toompark ei usu, et Tallinna sekkumisest kinnisvaraturule midagi paremaks läheks.
- Foto: Liis Treimann
"Probleem ei ole elamispindade arvulises kättesaadavuses," rõhutas Toompark "Äripäeva arvamusliidri" saates. Tema sõnul on mure pigem selles, et inimeste ootused esimesele kodule pole kooskõlas reaalsusega.
"Esimese kodu ost ongi keeruline, aga küsimus on ka ootustes. Mediaankorter pole mitte Noblessneri uus või Kalamaja rekonstrueeritud, vaid Mustamäe kahetoaline nõukogudeaegses paneelmajas. Ootused tunduvad vale koha peal," selgitas Toompark.
Tema sõnul on igaühel võimalus Eestis, kus distantsid väikesed, endale kodu soeteada: "Kas kõik, kes tahavad kodu osta, peaksid seda saama? Ma ütleks, et Eestis saavad ka, sest meil on kortereid, mida müüakse 5000 eurot ruutmeeter, aga ka neid, kus 5000 eurot maksab kogu korter. Erisus on asukohas ja kvaliteedis."
Intervjuus selgitas Toompark, mida näitab statistika selle kohta, kui taskukohane on pealinna kinnisvara. Samuti arutles ta narratiivide üle, mis kinnisvaraturgu viimasel 15 aastal on saatnud. Ning lõpetuseks andis ta oma soovituse, kuidas teha nii, et Tallinnas oleksid ka uued kodud soodsamad.
Küsis Indrek Lepik.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Algkõrgus, mille noored peavad oma kodu ostmiseks ületama, on kerkinud kohati lootusetult kõrgele ja kerkib üha. Enne kui muret märganud poliitikud hakkavad valimiskampaanias kalleid muinasjutte jutustama, tuletame meelde vaba konkurentsi jõudu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
“Ostubuum kindlasti tuleb”
Viimase paari aasta jooksul on kinnisvaraturg läbi elanud jahtumise ning nüüd on näha taastumise esimesi märke. Eksperdid hindavad olukorda ettevaatlikkusega, ent kuulda on optimismi.
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.