Tubli, päris mure on leitud. Aitame päris lahendusega

Kas Tallinn peaks soetama oma kinnisvaraportfelli igasse linnajakku või piisab planeeringute kiirendamisest? Linnavõimu nimel võitlevad poliitikud on kindlad, et midagi tuleb pealinnas kallineva elamukinnisvaraga ette võtta.

Terendavast korterite defitsiidist on märksa tähtsam selle tagant kumav oht, et pealinnas kinnisvara omamine kisub üha rohkem niinimetatud võitjate privileegiks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Kinnisvarateemade põhjalik kajastamine kuni nõndanimetatud megakaotajate põlvkonna tekkimise võimalikkuse üle arutlemiseni välja pole ajakirjanduse viis luua reklaamiraha toovaid õlemehikesi. Selles vallas sündivat veavad märksa kaalukamad põhjused, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Tallinna ja Harjumaa elukondlikus kinnisvaras on hinnad laes, sest uute korterite osakaal on paisunud liiga suureks, ütles kinnisvarafonde haldava Eften Capitali tegevjuht Kristjan Tamla.

Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.