“Mulle ei meeldi juhid ja see on ka üks põhjus, miks ma olen ise juht,” ütleb Äripäeva raadio saates Selveri pikaaegne juht ja konkursi “Parim juht 2023” nominent Kristi Lomp.

- Selveri juht Kristi Lomp räägib saates "Juhi jutud" enda juhtimispõhimõtetest.
- Foto: Liis Treimann
Saates tuleb juttu sellest, kuidas ta on jaeäris teinud läbi teekonna rohujuure tasemelt juhtiva kaubaketi juhiks, kuidas ta 18aastaselt sattus nii-öelda tühja koha pealt juhiks ja mida see aeg talle tänaseni kaasa on andnud, kuidas ehitada organisatsioonis lahenduste ehitamise kultuuri, miks on juhtidel tähtis osaleda liitudes ja paljust muust.
Saatejuht on Rivo Sarapik.
Parima juhi konkurssi korraldavad personalijuhtimise ühing PARE, Eesti Tööandjate Keskliit, Äripäev ja Pärnu juhtimiskonverents. Selle aasta parim juht selgub 19. mail Pärnu juhtimiskonverentsil.
Intervjuud konkursi teise nominendi, Verstoni ühe asutaja ja juhi Veiko Veskimäega saab kuulata Äripäeva raadio kodulehelt ja äpist sarjast "Juhi jutud".
Saatesarjas
"Juhi jutud" jagavad silmapaistvad Eesti juhid oma kogemusi ja räägivad, mida on nad oma teekonnal õppinud, et veelgi edukamaks juhiks saada. Saatesari kuulub Äripäeva Pro paketti.
Kristi Lomp: mulle ei meeldi juhid, sellepärast juhingi
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Pikk intervjuu konkursi "Parim juht 2023" nominendiga
Konkursi “Parim juht 2023” üks kolmest nominendist, teedeehitusettevõtte Verston asutaja ja juht Veiko Veskimäe räägib saates "Juhi jutud", et temast on ettevõtja vorminud maniakaalne usk.
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.