• 23.09.21, 10:51

Eesti Pank soovitab ettevõtjatel valmistuda kiireks palgatõusuks

Eesti Panga asepresidendi Ülo Kaasiku sõnul peavad ettevõtjad juba praegu mõtlema tootmise optimeerimisele või toote lisandväärtuse suurendamisele, kuna kiire palgatõusu surve jätkub veel paar aastat. Ainult hinnatõusuga ei ole tema hinnangul seda võimalik tasandada.
Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik.
  • Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik.
  • Foto: Raul Mee
Kaasik rääkis Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et pikemas plaanis peaksid kõik ettevõtjad arvestama, et lõpuks jõuame ka jõukamatele riikidele oma palkadega järgi. „Kõik võiksid oma 10+ aastat plaanides mõelda, et tegelikult me peaksime hakkama saama ka sama palga maksmisega, mida makstakse Soomes või Rootsis,“ rääkis ta.

Seotud lood

Uudised
  • 22.09.21, 10:43
Müller: Eesti keskmine palk teeb lähiajal 14% suuruse hüppe
Eesti keskmine palk võib kasvada 2023. aastaks pea 1800 euroni, ütles Eesti Panga president Madis Müller majanduskonverentsil Äriplaan. Kiire inflatsioon paneb töötajaid üha rohkem palka juurde küsima ja kõrge tööjõupuudus paneb tööandjad olukorda, kus neil on raske töötajatele ära öelda.
Uudised
  • 22.09.21, 08:27
Eesti Pank: hinnatõusu ohjeldamiseks ei tohiks valitsus kulutusi kasvatada
Eesti Pank leiab, et ajutiselt kiiret hinnatõusu aitaks rahustada see, kui valitsus ei kasvataks lähiaastatel oluliselt kulutuste mahtu.
Suur lugu
  • 22.09.21, 17:58
Süvenev võitlus töötajate pärast teeb juhtidele tuska: värbamine näib juba võimatu
Ka ükssarvikud nutavad
Tööjõupuudus on ettevõtlussektoreid juba mõnda aega kimbutanud, kuid nüüd on olukord eriti hulluks muutunud. „Värbamine oli raske ammu. Nüüd on võimatu," ütles Bolti asutaja Markus Villig majanduskonverentsil Äriplaan.
  • ST
Sisuturundus
  • 13.10.25, 15:51
Ärikinnisvara kestlikkuse standardid liiguvad uuele tasemele
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele