Küüniku pilguga võiks öelda, et Afganistanis on lääneriikide tegevus läbi kukkunud, aga humanitaarabi on jätnud viimastel kümnenditel siiski oma olulise jälje, rääkis MTÜ Mondo arengukoostöö suuna juht Riina Kuusik-Rajassaar.

- Afgaani perekond ootamas Pakistani-Afganistaani piiri ääres, et riigist lahkuda.
- Foto: AFP/Scanpix
"Ma ei tahaks hakata väga kurblikku nooti ajama, vaid öelda ikkagi, et kindlasti on olnud viimane 10 aastat Mondo töö seisukohast ja Eesti arengukoostöörahade paigutamine Afganistani midagi väärt. Hoopis teine küsimus on, mida toob tagasipöördumine ühiskonnakorralduslikult. Talibani kontrolli all on selge, et seda ei saa kuidagi positiivselt praegusel hetkel vaadata," rääkis ta.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Afganistan on langenud ülikiiresti Talibani võimu alla. Mida arvavad toimuvast meie Afganistanis sõdinud mehed?
Afganistan on taas Talibani kontrolli all. Eestil lasub kohustus ja vastutus teha kõik meist sõltuv nende inimeste turvalisuse heaks, kes on meiega koos panustanud Afganistani julgeolekusse ja kodanikuühiskonda – see algab asüüli võimaldamisest, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.