• 16.10.24, 06:00

See, mida me näeme, on riiklik veredoping

Ajal, mil valitsus vähemasti üritab pingutada püksirihma, ei peaks esinema de facto kokkuleppel põhinevaid riigihankeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
See, mida me näeme, on riiklik veredoping
  • Foto: Anti Veermaa
Eesti tippspordis on kurbi kogemusi: valemängust ei õnnestu vabaneda, kui spordiringkonnad ise keelduvad dopingut sisuliseks probleemiks pidamast.

Seotud lood

Suur lugu
  • 15.10.24, 05:43
Riigi suurhange süstib sadu tuhandeid juba aastaid ainult ühte firmasse
Sotsiaalministeeriumi allasutuse Tervise Arengu Instituudi (TAI) sadadesse tuhandetesse eurodesse ulatuvatel süstlahangetel on seatud piirav nõue, mille tulemusena riisub juba aastaid hangetel koore ainult üks pakkuja, suurärimees Margus Linnamäe firma.
Arvamused
  • 07.07.22, 14:08
Karoli Niilus: riigihangetega saab aidata lahendada keskkonna- ja sotsiaalprobleeme
Riigihanked peidavad endas paljudele teadmata ressurssi – võimalust laiemalt toetada ühiskondlikku toimetulekut, kirjutab rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna nõunik Karoli Niilus.
Saated
  • 09.10.24, 13:12
Kui Äripäeva juhid kuuluks valitsusse. “Mina teeks nii, et mind tagasi ei valitaks”
Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel võtaks enda sõnul rahandusministrina ette rajud kärped ja reformid ega kardaks tagasivalimise pärast.
Arvamused
  • 01.10.24, 12:00
Andrei Korobeinik: jõulupidude ärajätmise asemel tuleb kärpida ametnikkonda
Valitsus reaalselt kulusid kokku ei tõmba
Eestis puudub tehnoloogiliseks arenguhüppeks poliitiline tahe, valitsus ei suuda kaasata juhte-eestvedajaid, nagu olid Lennart Meri, Mart Laar või Toomas Hendrik Ilves, kirjutab riigikogu rahanduskomisjoni aseesimees Andrei Korobeinik (Keskerakond).
  • ST
Sisuturundus
  • 13.10.25, 15:51
Ärikinnisvara kestlikkuse standardid liiguvad uuele tasemele
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele