Deflatsioon ehk raha väärtuse suurenemine tähendab majanduse kokkutõmbumist, palkade langust, töötuse kasvu jmt. Ühesõnaga nn harilikule palgasaajale, kelle heaolu pärast ühiskonnas igati põhjendatult muretsetakse, kõiksugu vastikuid protsesse. Ent veider küll, aga nii mõnigi näikse praegu deflatsiooni tahtvat.
Seotud lood
Kui kaupmees täna hindasid tõstab, siis on see viimane õlekõrs paari aasta eest saavutatud kasumlikkuse tasemeni tagasi jõudmiseks. Seda ei saa meile kuidagi pahaks panna, kirjutab Selveri äriarvestuse juht Kristjan Anderson.
Keskpangad kardavad, et hinnatõusu õhutab kasumivõtt
Nii peaminister Kaja Kallas kui keskpangad meil ja mujal kardavad, et palgasurve asemel õhutab hinnatõusu ettevõtjate usin kasumivõtt. Ettevõtjate sõnul on olukord liigkasu võtmisest kaugel - mõni pole kasumissegi jõudnud.
Mitme ettevõtjaga rääkides kuulis Äripäeva ajakirjanik Kristjan Kurg, et vastupidiselt peaminister Kaja Kallase soovitule ei saa nii kergelt hindu langetada, ent ajakirjanik lisas, et valitsusjuhi jutus on ikkagi iva.
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.
Hetkel kuum
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
Silmakirurg plaanib Loksal suurelt arendada
Podcastid
Enimloetud
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele
