Kodulaenude puhul euriborile lisanduv pankade marginaal on olnud pikki aastaid Eestis mitu korda kõrgem kui näiteks Rootsis. On aeg teha selles otsustav korrektuur, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Praegu ei ole 2009. Niimoodi sõnastatuna lausa tautoloogilisena kõlavat tarkust on seekordset majanduslangust kommenteerides üksjagu palju kasutatud. Märkuse uba seisneb lühidalt kokku võetuna selles, et paralleele kurikuulsa masuga ei maksa liiga hoogsalt tõmmata, sest nii tekitatakse pigem asjatut müra ja paanikat. Majanduse olukord, nagu asjatundjad üksmeelselt kinnitavad, on sootuks teine.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Selliseid laenuintresse nagu praegu kodulaenude või ettevõtetel pikaajaliste laenude eest välja tuleb käia, ei ole Eestis nähtud aastakümne ja enama vältel.
Kestlik elustiil ei ole juhuslike väikeste valikute jada, vaid otsus – ja oma olemuselt maatriks. See on kui tihe võrgustik, kus iga lüli – üksikisik, ettevõte või riiklik regulaator – toetab teisi ja kujundab ühist tulevikku. Kui üks lüli jääb passiivseks, nõrgeneb kogu süsteem. Kui aga kõik liiguvad samas suunas, tekib ring, mis hoiab muutuse elus ja edasi viivana.