Põhjus, miks elektri hind plaksatas Baltikumis kolmapäeva õhtul 4000eurosesse hinnalakke, ei olnud tervemõistuslik. Nagu Äripäev kajastas, siis selle tekitas naeruväärselt pisike elektri puudujääk, mis moodustas kolme riigi nõudlusest umbes 0,07%. Seejuures jäeti kõrvale Leedu energiafirma Ignitise pakkumised, mida elektribörs Nord Pool ei aktsepteerinud. Need oleksid puudujäägi kenasti ära katnud.
Seotud lood
Leedukate pakkumine polnud börsile aktsepteeritav
Baltikumis jäi puudu kõigest 2,14 megavatt-tundi elektrit, et 4000eurone elektri tunnihind ära hoida. Leedu energiafirma Ignitis tegi tiputundideks küll pakkumised, kuid need turule ei sobinud.
Valitsuse ministrid rõhutasid valitsuse pressikonverentsil, et rekordilise elektri hinna põhisüüdlane on vähene pakkumine turul. Samuti lubati, et rekordkõrget elektri hinda ei peaks kandma tavainimene.
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.
Hetkel kuum
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
Silmakirurg plaanib Loksal suurelt arendada
Podcastid
Enimloetud
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele
