• 18.01.22, 16:03

Kõigepealt tuleb energiakriisis nina ette vaadata

Suure pildi, pika vaate jmt epiteetide pruukimine ei asenda vajadust lahendada akuutne kriis elektriarvetega siis, kui vaja, ja nii, nagu vaja, nimetades seejuures asju õigete nimedega, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kõigepealt tuleb energiakriisis nina ette vaadata
  • Foto: Anti Veermaa
Peaminister Kaja Kallase teisipäevase poliitilise avalduse – kolmapäeval teeb ta juba uue – esimene pool keskendus sellele, kuidas energiakriisi sisuliseks lahendamiseks ning tulevikus taolise olukorra vältimiseks tuleb teha rida fundamentaalseid ja aeganõudvaid samme. Sageli nahutataksegi poliitikuid suurest pildist mitterääkimise ja pika plaani seadmata jätmise pärast. Võib aga oletada, et paljud kuulajad ootasid huviga, mida ütleb Kallas lühiajalise kavatsuse kohta. Maakeeli: kas tuleb üldine toetus, energiahindade käibemaksu ajutine langetamine vms meede, või ei tule.

Seotud lood

Uudised
  • 18.01.22, 12:22
Kallas lubas kaaluda ettevõtete võrgutasude vähendamist ja hinnalae seadmist
Koalitsioonipartneriga peetavate läbirääkimistega rappa jooksnud Reformierakonna juht ja peaminister Kaja Kallas lubas teisipäeval siiski kaasa mõelda uute toetuste kehtestamisele.
Arvamused
  • 18.01.22, 13:47
Peep Siitam: palvetamine ja filosofeerimine talutavat elektri hinda ei too
Tänasest soodsamat elektrienergiat võimaldavate justnimelt Eestis asuvate tootmisseadmete rajamist on takistanud eelkõige pime usk elektrituru viljastavasse mõjusse, kirjutab osaühingu Energiasalv Pakri juht Peep Siitam oma LinkedIni lehel.
Uudised
  • 17.01.22, 16:03
Valitsuses köeb kriis elektritoetuste pärast
Keskerakond: vaja on lisaeelarvet
Kaks päeva kestnud läbirääkimised koalitsiooninõukogus ei ole Reformierakonda ja Keskerakonda suutnud kokkuleppeni viia, peaminister lubas esineda poliitilise avaldusega ning Keskerakonna juht Jüri Ratas ähvardas, et ajaaken hakkab vaikselt sulguma.
  • ST
Sisuturundus
  • 13.10.25, 15:51
Ärikinnisvara kestlikkuse standardid liiguvad uuele tasemele
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele