• 14.01.22, 17:03

Kaks kriisikärbest, mis vajavad mitut tabavat hoopi

Järsult suurenenud arvetega toimetulek ja energiapoliitika on probleemid, mis vajavad mõlemad kiireid otsuseid, kuid erinevat lähenemist – neid ei saa ühe ja sama võttega lahendada, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kaks kriisikärbest, mis vajavad mitut tabavat hoopi
  • Foto: Anti Veermaa
Ütlesime sel nädalal juhtkirjas, et valitsus ja ennekõike peaministripartei Reformierakond ei tohiks alahinnata elektriarvetest tekkinud masenduse mõju ühiskonnas. Äripäeva meelest napib valitsusel jätkuvalt juhtimistarkust ja nii tasuks mõned asjad endale selgeks teha. Märgata sedagi, et nädala ärilause Eestis algab umbes nii: “Nagu ma aru saan …” Sest nagu tuleb välja, ei saa paljud aru, miks me sattusime justkui järsku sellisesse olukorda ja mis viiks meid siit edasi.

Seotud lood

Arvamused
  • 13.01.22, 16:04
Marek Jürgenson: särtsuga vaesusesse – elektrijama lõpeb, kui vaid tahtmist on
Riigikogu peab leidma lahenduse elektrikriisi lõpetamiseks ning reastama sammud selle kordumise vältimiseks, kirjutab riigikogu liige Marek Jürgenson (Keskerakond).
Arvamused
  • 13.01.22, 10:00
Siim Pohlak: oma elektriturgu tuleb kaitsta, mitte olukorda, kus läheme kõik pankrotti
Elektri hind ei tohi sõltuda mittetoimivast elektribörsist, kirjutab riigikogu liige Siim Pohlak (EKRE).
Arvamused
  • 13.01.22, 09:45
Rohelised: taastuvenergia vajas kiiremat käiku juba eile
Lahendused kõrgele elektrihinnale on päikesepaneelide paigalduskulude osaline katmine ning tuuleparkide rajamise tempo tõstmine, kirjutab erakonna Eestimaa Rohelised kaasjuht Züleyxa Izmailova.
Arvamused
  • 12.01.22, 16:30
Helir-Valdor Seeder: elektrit peab saama ka börsiväliselt
Elektri-, soojusenergia ja gaasi hinnad löövad rekordeid, aga Eesti valitsus istub käed rüpes, kirjutab Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder.
  • ST
Sisuturundus
  • 13.10.25, 15:51
Ärikinnisvara kestlikkuse standardid liiguvad uuele tasemele
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele