Enefiti b-päev*: andis ikka oooooodata
Äripäev on Eesti valitsusi järjepannu erastamisele innustanud, kuid isegi poole rehkenduseni jõudmine käib üle poliitiliste kivide ja kändude. No ei ole ju Enefit Greeni puhul ka tegemist kuigi rammusa tükiga, räägime siin viiendikust või parimal juhul veerandist ettevõtte aktsiapakist. Toimetuse arvates võiks olla neis küsimustes rohkem erakondadeülestel kokkulepetel põhinevaid pikaajalisi tegevuskavu. Kahjuks näevad poliitikud riigiettevõtetes sageli kaasnevaid hüvesid (nagu nõukogude soojad toolid), avalikkusele saab asju alati põhjendada jõuliste argumentidega, nagu julgeolekurisk.
Seotud lood
Kuni 170miljonine IPO on Balti lähiajaloo suurim
Eesti Energia taastuvenergia tütarettevõte Enefit Green alustas täna aktsiate avaliku pakkumisega, aktsiaemissiooni tulemusel kavatsetakse uute projektide arendamiseks kaasata 92-95 miljonit eurot.
Eesti Energia taastuvenergia tütarettevõte Enefit Green avalikustas täna aktsiate esmase avaliku pakkumise (IPO), noteerimise ja kauplemisele võtmise prospekti ja kuulutas välja kuni 14. oktoobrini kestva aktsiate pakkumise.
Eelmisel nädalal börsiplaani kohta uusi kinnitusi andnud taastuvenergia tootja Enefit Green sõlmis 130 miljoni euro ulatuses investeerimis- ja likviidsuslaenu lepinguid SEB ja OP pangaga, teatas ettevõte.
Ekspertide hinnangul toob Enefit Greeni börsiletulekule edu institutsionaalsete ja jaeinvestorite suur huvi, kuid enne prospekti avaldamist on raske isegi seda öelda, mis võiks olla ettevõtte väärtus, arvestades, et me ei tea, kui palju raha üldse kaasatakse Enefit Greeni arendusteks.
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.
Hetkel kuum
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
Silmakirurg plaanib Loksal suurelt arendada
Podcastid
Enimloetud
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele
