Üha selgemaks saab, et pool aastakümmet kestnud madalate, miinusmärgiga intresside ajastu lõpp hakkab paistma. Eilne USA keskpankurite kogunemisele järgnev kauaoodatud pressikonverents signaliseeris üheselt, et aasta 2023 võiks praeguste teadmiste põhjal olla intresside tõusu alguseks. Juba. See on märksa varem, kui veel kolm kuud tagasi arvati. Ja keegi ei julge välistada võimalust, et kolme kuu pärast pole põhjust intresside tõusu piiri veel ettepoole nihutada.
Seotud lood
Aktsiaturgude meeletu tõus, rekordilised stiimulpaketid, võlakirjade rekordiline hinnalangus, kiireneda ähvardav inflatsioon – need on märksõnad, millega on investorid pidanud viimase aasta jooksul arvestama. Kuidas sellises keskkonnas häid otsuseid teha ja trendid enda kasuks pöörata?
Kallim raha oleks sisuliselt aastakümne kestnud režiimi lõpp koos kõige sellega kaasnevaga, kirjutab SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel.
Järjest enam raputab turge inflatsioonihirm ning investoril tasuks üle vaadata oma portfell, et kindlustada ennast inflatsioonist tulenevate riskide vastu.
Eesti majanduses on kriisihüsteeria asendunud taastumiseufooriaga, kuid suure rahauputuse võimendatud taastumises ei pruugi olla kõige mõistlikum endale uut kodu soetada, tõdes Eesti Kinnisvarafirmade Liidu konverentsil esinenud Swedbanki krediidiportfelli valdkonnajuht Urmas Simson.
Kestlik elustiil ei ole juhuslike väikeste valikute jada, vaid otsus – ja oma olemuselt maatriks. See on kui tihe võrgustik, kus iga lüli – üksikisik, ettevõte või riiklik regulaator – toetab teisi ja kujundab ühist tulevikku. Kui üks lüli jääb passiivseks, nõrgeneb kogu süsteem. Kui aga kõik liiguvad samas suunas, tekib ring, mis hoiab muutuse elus ja edasi viivana.
Hetkel kuum
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
Silmakirurg plaanib Loksal suurelt arendada
Podcastid
Enimloetud
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele
