• 19.12.24, 15:24

Vastus lugejale: mida siis ikkagi teha lapse kasvukontoga

Aasta lõpp läheneb ja lugejatel on tekkinud küsimus, kas peaks lapse kasvukonto ära müüma või mida sellega siis tegema peab. Otseselt midagi tegema ei peagi ja maksuvõit ei ole ka nii kohene, nagu esmapilgul tunduda võiks.
Lastele investeerimise maksuskeemid toovad väikse võidu, kuid tõstab ka kulusid.
  • Lastele investeerimise maksuskeemid toovad väikse võidu, kuid tõstab ka kulusid.
  • Foto: Andras Kralla
Augustis avaldas Äripäev maksukoolitaja ja investori Peeter Pärteli mõtted, et LHV kasvukontoga kaotab laps olulise maksuvõidu. See ajab siiani lugejaid segadusse – et mida siis nüüd teha, et mitte jätta raha maha vedelema. Ma ei ole maksukonsultant ja maksunõu ei anna, kuid võtan Äripäevas avaldatud lood pulkadeks lahti ja loodetavasti saab lastele investeerimise maksuskeem arusaadavamaks.
Üldjuhul nõustun LHV investorkogukonna juhi Nelli Jansoni mõttega, et LHV kasvukonto on ikkagi mõeldud pikaajaliseks investeerimiseks. Ent siin on paar aga, millele tasub mõelda küll.

Seotud lood

Arvamused
  • 09.08.24, 12:41
Vastulause: pakutud maksuskeem läheb vastuollu kasvukonto mõttega
Kasvukonto on mõeldud väikeste summade kaupa pikaajaliselt investeerimiseks. Need inimesed, kel on lapse nimele investeerida kümneid või sadu tuhandeid aastas, ei tee seda üldiselt kasvukontol, sest selleks on otstarbekamaid teenuseid, kirjutab LHV investorkogukonna juht Nelli Janson vastulauses Äripäeva artiklile.
Börsiuudised
  • 07.08.24, 10:44
Lapsinvestorid kaotavad LHV kasvukontoga olulise maksuvõidu
Reaalne rahakaotus ulatub 1723 euroni aastas
LHV kasvukonto idee seisneb pikaajalises “osta ja hoia”-tüüpi investeerimises, seda põhimõtet järgides tekib aga lastele investeerides oluline maksukadu.
  • ST
Sisuturundus
  • 13.10.25, 15:51
Ärikinnisvara kestlikkuse standardid liiguvad uuele tasemele
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele