• 25.04.24, 16:15

Tallinki kauaoodatud kasumi taga peitub suur mure

Tallinki esimese kvartali aruanne näitab ettevõttele sugugi mitte tavapärast tulemust aasta esimese kolme kuuga: kasumit. See on siiski ühekordne rõõm.
Ma ei näe väga põhjust rõõmustamiseks selle üle, et esimeses kvartalis jõuti harukordselt kasumisse.
  • Ma ei näe väga põhjust rõõmustamiseks selle üle, et esimeses kvartalis jõuti harukordselt kasumisse.
  • Foto: Andras Kralla
Ühes suures ajalehes kiidetakse koguni, et Tallink sai imega hakkama. Kui aga aruanne lahti võtta, selgub, et “ime” seisnes täpsemalt varem Riia ja Stockholmi vahel sõitnud Isabella müügis. Tallinkil pole oma aruandes kommet eristada sellist ühekordset tulu muust tulust, nii on raske öelda, kui palju laeva müügiga konkreetselt teeniti. Minu hinnangul võis see summa olla umbes 15 miljonit eurot.

Seotud lood

Investor Toomas
  • 20.03.24, 16:14
Sain jälle vastu pükse: aitab küll, panen Tallinki aktsiad müüki
Otsustasin loobuda oma portfellis Tallink Grupi aktsiaist, mis hoolimata mitmest soodsast tegurist kuidagi kallineda ei taha.
Börsiuudised
  • 25.04.24, 09:52
Kasumis Tallinki juht: kiiret taastumist ei paista
Keerukale majanduslikule ja geopoliitilisele olukorrale vaatamata suutis Tallink Grupp aasta esimeses kvartalis suurendada reisijate arvu ja kasvatada puhaskasumit eelmise aastaga võrreldes.
Börsiuudised
  • 05.03.24, 09:48
Tallink vedas veebruaris rohkem reisijaid kui aasta varem
Tallink Grupp vedas tänavu veebruaris 364 003 reisijat, mida on 2,3 protsendipunkti võrra enam kui eelmise aasta veebruaris.
Uudised
  • 11.03.24, 10:40
Tallinkist päevapealt lahkunud juht: see töö ei ole meelakkumine
Viis aastat Tallinki juhatusse kuulunud, kuid läinud nädalal päevapealt ametist lahkunud Kadri Landi sõnul ei ole laevakontserni juhi töö lihtne. Ka andis Land aimu, millist otsust ta juhina enam ei kordaks ja millal ronib majandus august välja.
  • ST
Sisuturundus
  • 13.10.25, 15:51
Ärikinnisvara kestlikkuse standardid liiguvad uuele tasemele
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele