Dividendide jõud kasvatab portfelli: kuidas valida tulusaimad rahalehmad USA börsilt
Selle asemel, et ajada tikutulega börsilt taga mõnda kasvuraketti, võib oma portfelli kasvatada hoopis stabiilselt laekuvate dividendidega. Küsimus on, kuidas leida üles sellised, mis tõesti portfelli korralikult raha juurde toovad.
Kogemustega dividendiinvestorid Märten Kress (vasakul), Tiiu Lumberg ja Kalle Tihemets annavad oma portfelli näidetega nõu, kuidas tootlikku dividendiaktsiate portfelli koostada.
Foto: Kollaaž Äripäev
Regulaarse passiivse tulu teenimise soov võib tihti olla põhjus, miks on pikaajaliste investorite seas populaarne strateegia dividendiaktsiatesse investeerimine.
Nvidia ja teised tehisintellekti aktsiad on investoritel kümnekordistunud aktsia hinnaga eest ära kihutanud. See ei tähenda siiski, et AI-buumiga kaasa sõitmise võimalused on igaveseks kadunud. Tasub vaadata ka buumi „kapoti” alla, et leida investeerimisvihjeid, mis esmapilgul kohe silma ei paistagi.
Balti börsi hiiglane Ignitis Group on oma börsidebüüdist alates ahvatlenud kasvava dividenditootlusega ka Eesti investoreid. Ettevõttel on suured plaanid, kuid kas need ka täita suudetakse? Nimelt on mure tööjõuga.
Passiivse investori silmatera on dividend. New Yorgi börsil on noteeritud kolme stabiilse suurfirma aktsiad, mis praegu pakuvad veel keskpärast tootlust, kuid mille omanikutulul näevad analüütikud suurt kasvupotentsiaali.
Ükskõik millist eset võib käsitleda investeerimisobjektina, kui lisaks eseme omanikule leidub veel mõni isik, kellele see tundub väärtuslikuna. Tundub uskumatu, kuid mõni pööningule unustatud lapsepõlves mängurõõmu pakkunud Lego komplekt on vahepeal kasvanud hinnas rohkem kui kõige kuumema tehnoloogiahiiu aktsia.
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.