Jürgen Ligi: kui jaeinvestor riigile laenu ei anna, on meil varuplaan
Täna välja kuulutatud riigivõla emissioon on suunatud eeskätt jaeinvestorile, kuid huvi puudumisel tuleb appi institutsionaalne raha, kinnitas rahandusminister Jürgen Ligi Äripäevale antud intervjuus.
“See oleks muidugi väga kurb, kui jaeinvestoritel huvi puudub, see näitab, et me ei suuda turult raha laenata,” nentis ta. Sel juhul liigutakse plaani B juurde ehk osa Eesti riigi võlast saavad oma portfelli institutsionaalsed investorid, nagu näiteks pensionifondid.
Seotud lood
Alates tänasest saavad jaeinvestorid märkida Eesti riigi võlakirju, pakutav reaalintress on rahandusministeeriumi suviseid inflatsiooniprognoose arvestades vähemalt järgmisel aastal negatiivne.
Ligi jääb võlakirja märkimisest kõrvale
Investoritele pakutav riigivõlakiri tähendab suure tõenäosusega negatiivset reaaltootlust, aga asjaosalised pakkumist kesisena ei näe.
Riigivõlakirjadebatil osalenute hinnangul on riigivõlakiri tingimata vajalik, kuid selle tootlusele ei seata kõrgeid latte.
Ja parim kaitse oleks see, kui Eesti riik emiteeriks lõpuks riigivõlakirjad, millest saadav raha suunatakse meie julgeolekusse, ütles Infortari suuromanik Nasdaq Tallinna korraldatud debatil.
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.
Hetkel kuum
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
Silmakirurg plaanib Loksal suurelt arendada
Podcastid
Enimloetud
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele
