• 15.06.23, 13:36

Üks tehing ajab teist taga – lähen LHV võlakirja asemel tulusamat diili noolima

Kui veel nädal tagasi raiusin kindlalt, et ma ei märgi midagi, mille tootlus on väiksem kui 12 protsenti, siis nüüd olen ümber mõelnud – lähen kuni reedeni pakutavat Storenti võlakirja kalastama, kuid odavalt ma oma kapitali kindlasti ei müü. Küsimus on seega oksjonile sisestatavas intressimääras.
Investor Toomas vahetab madalana näivat 6protsendilist tootlust pakkuvad LHV võlakirjad Storenti väärtpaberite vastu.
  • Investor Toomas vahetab madalana näivat 6protsendilist tootlust pakkuvad LHV võlakirjad Storenti väärtpaberite vastu.
  • Foto: Liis Treimann
Storent pakub kuni homseni avaliku oksjoni käigus võlakirjasid, mille intress jääb vahemikku 9–11 protsenti. Kui veel hiljuti mõtlesin, et see jääb igal juhul alla minu tootluseesmärgile, siis nüüd olen seda meelt, et ebastabiilsel ajal kulub kindel rahavoog marjaks ära. Lisaks, nagu oma analüüsis kirjutasin, ei pelga ma, et Storent mulle võla tagastamisega hätta jääks.

Seotud lood

Investor Toomas
  • 06.06.23, 06:00
Korralik rahavoog ikalduse ajal! Aga kas ka mulle?
Ajal, kui üha kallinev kapital kärbib tulusid üüriprojektidest, idufirmade kasv on pidurdumas ja tegevus-, peamiselt finantseerimiskulude kasv võib löögi alla panna dividendid, on stabiilne ja positiivne rahavoog kulla hinnaga. Tõsi, jälgida tuleb ka sellega kaasnevat riski.
Börsiuudised
  • 12.06.23, 13:46
Ahnet investorit ahvatleb börsil võlakiri, mis võib jätta tulust ilma
Riia börsil noteeritava ehitusseadmete rendiga tegeleva Storendi võlakirja puhul peab investor valima, kas läheb noolima suuremat tootlust ja riskib võlakirjast ilmajäämisega või lepib kindla peale minnes potentsiaalselt väiksema tootlusega.
  • ST
Sisuturundus
  • 13.10.25, 15:51
Ärikinnisvara kestlikkuse standardid liiguvad uuele tasemele
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele