Kui kuu aega tagasi pärast esimesi eriolukorra nädalaid hakkasid üürilised oma elukohtadele üürilangetust otsima 10–15% ulatuses, siis nüüd tuleb üürileandjatel tihti hinda alandada koguni kolmandiku, et pind pikalt tühjalt seisma ei jääks.

- Kui piirid peaksid jääma suletuks kuni sügiseni, siis pole välistatud, et üürileandjad võivad hakata sisuliselt tasuta kortereid jagama, et keegi maksaks vähemalt kõrvalkulusid ja ise ei peaks peale maksma, rääkis pangandus- ja kinnisvarakogemusega ettevõtja Taavo Annus.
- Foto: Liis Treimann
Lisaks sellele, et üürilised üritavad turuolukorrast võtta viimast, vahetades oma eluaset sama üüriga suurema korteri vastu või küsides hinda alla, selgub, et osal neist pole tegelikult selleks mitte mingit muud põhjust kui lihtsalt turuolukord, mis praegu on üürilise kasuks pöördunud.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.