• 21.10.19, 06:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kümned miljonid eurod värisevad Tallinna börsil

Kuna pensionireformi puhul kardavad fondid suurt raha väljavoolu, investeeritakse vähem Eestisse. Et pensionifondidele kuulub ka kümnete miljonite eest Tallinna börsi aktsiaid, võib siinseid väikeinvestoreid tabada halb üllatus.
LHV Varahalduse juhatuse liige Joel Kukemelk nentis, et Tallinna börsile tehtud investeeringud ei ole erilisemad muudele börsidele või börsivälistesse varadesse tehtud investeeringutest.
  • LHV Varahalduse juhatuse liige Joel Kukemelk nentis, et Tallinna börsile tehtud investeeringud ei ole erilisemad muudele börsidele või börsivälistesse varadesse tehtud investeeringutest.
  • Foto: Andras Kralla
Eesti pensionifondid on Tallinna börsile kokku paigutanud ca 66 miljonit eurot. Kui pensionikogujad otsustavad raha fondidest suures mahus välja võtta ja fondid peavad need aktsiad maha müüma, satuvad aktsiad tugeva hinnasurve alla. Seda näitab ainuüksi viimase aja näide Tallinna Kaubamaja kohta: suurfond KJK Fund on ligi pooleteise aasta jooksul oma osalust vähendanud ja tilgutanud aja jooksul müüki 1,3 miljonit aktsiat kokku ca 11,5 miljoni euro eest. Müügid on tehtud tasa ja targu, aga sellest müügisurvest on piisanud, et aktsia väärtusest 20% minema pühkida. Seda hoolimata taganttuulest, mida on aktsiale pakkunud ettevõtte head majandustulemused ja rekordiline, aasta-aastalt suurenev dividend.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 13.10.25, 15:51
Ärikinnisvara kestlikkuse standardid liiguvad uuele tasemele
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele