Madis Müller: intressilangetused annavad Eestis majandusele rohkem hapnikku kui mujal euroalal
Kui intressimäärade järsk tõus pidurdas Eesti majanduse hoogu mitmete teiste euroala riikidega võrreldes suhteliselt enam, siis intressimäärade langusele järgnev leevendus ja lisahoog peaks vastavalt samuti olema meie jaoks tuntavam, kirjutab Eesti Panga president ja Euroopa Keskpanga nõukogu liige Madis Müller Eesti keskpanga blogis.
Euroala hinnatõus aeglustus septembris oodatust äkilisemalt, langedes aasta võrdluses 1,7%ni ehk alla keskpanga eesmärgiks seatud 2% taset. Hinnatõusu aeglustumise peamiseks põhjuseks olid küll aastatagusega võrreldes järsult madalamad energia hinnad, kuid kindlasti ka euroala majanduse üldine nõrkus, millele viitavad viimastel nädalatel saabunud uued infokillud.
Seotud lood
Euroopa Keskpank langetas eile taas intressimäärasid 0,25 protsendipunkti võrra, mis on täiesti tavapärane samm, rääkis Eesti Panga president Madis Müller.
Oodatust kiiremini langeva inflatsiooni valguses langetas Euroopa Keskpank (EKP) neljapäeval intressimäärasid, rahaturud panustavad kiirele intressilangusele ka tulevastel kuudel.
Kuigi september algas üleilmsel aktsiaturul müügisurvega, siis edasi on aktsiad liikunud valdavalt ülesmäge. Selles mängis olulist rolli asjaolu, et suured keskpangad alandasid intressimäära. Kuid üks sündmus, mis tekitab aktsiaturul ebakindlust, on peatsed USA presidendivalimised, kirjutab SEB privaatpanganduse strateeg Sander Danil pressiteates.
Euribor langeb järgmise aasta lõpuks 2%-le
Neljapäeval intressiotsusest teatav Euroopa Keskpank langetab ökonomistide sõnul baasintresse igal järgneval korral.
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.
Hetkel kuum
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
Silmakirurg plaanib Loksal suurelt arendada
Podcastid
Enimloetud
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele
