Iduettevõtja: vesinik tähendab sõltumatust, riiklik nõudlus on siin kohane
Valitsus lubab oma värskes programmis astuda samme vesiniku riikliku nõudluse suurendamiseks. Kuidas see lubadus oleks otstarbekas ellu viia, nii et sellest kogu majandus võidaks, kirjutab vesinikutehnoloogia ettevõtte PowerUP Fuel Cells OÜ tegevjuht ja asutaja Ivar Kruusenberg.
Vesinikumajandusele algstardi andmiseks otsustas riik möödunud talvel toetada Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu 40,5 miljoni euroga rohevesiniku projekte. Tänu kiirele stardile on Eestil võimalus saada peagi vesinikku eksportivaks riigiks. Samuti peaksid veel tänavu pealinna tänavatele jõudma esimesed vesinikutaksod.
Seotud lood
Paari päeva eest sildus Muugal esimene rohemetanooliga sõitev laev, milline on laevakütuste tulevik, sellest rääkis Tallinna Sadama juhatuse liige ja äriarenduse juht Rene Pärt Äripäeva raadios.
Metroserti vesiniku valdkonnajuht Priit Ilomets ütleb saates ”Energiatund”, et tulevik peab kuuluma rohevesinikule, mis on aga hetkel fossiilkütustest toodetud vesinikust 4-5 korda kallim.
Valik tõusu-ootel aktsiaid!
Kohalikud ja taastuvalt toodetud kütused pidid aitama Euroopal ja Põhja-Ameerikal teha rohepööret ning päästma maakera kliima. Nüüd vajavad nende tootjad hoopis ise päästmist. Appi tõttas Euroopa Liit, mis sunnib lennuettevõtjaid biokütustele üle minema. Võitjateks on biokütuste aktsiad.
Skandinaavia ja Prantsuse investorite laenurahaga püstitab Sunly siia ja lähiriikidesse päikese- ja tuuleparke, mille võimsus on suurem kui meil praegu terve riigi peale kokku.
Ainult 26% töötajatest nõustub, et nende praegune töökeskkond aitab neil teha parimat tööd. See šokeeriv number Gensler 2025 uuringust peegeldab kõige fundamentaalsemat muutust töömaailmas: kontor ei ole enam koht, kuhu peab tulema, vaid sihtkoht, kuhu tahetakse tulla.
Hetkel kuum
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
Silmakirurg plaanib Loksal suurelt arendada
Podcastid
Enimloetud
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele
