Keevitusühingu juht: insenere puudu? Aitame end siis ise!

Kutsekoolireform ja töötukoolituste ümberkorraldamine on ettevõtluse seisukohalt üliolulised ning ettevõtja roll ja vastutus peavad nende tulemusena suurenema, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Lõviosa Eesti ettevõtete inseneride töökohtadest võib jääda lähiaastail täitmata ja see tähendab pidurit nii ettevõtete arengule, loomata jäänud töökohti ning laekumata maksutulu. Inseneride kriisi tuleb lahendada nii klassiruumides, poliitikas kui koduseinte vahel.

Valitsusel tuleb hariduskriisi süvenemise vältimiseks õpetajate palka oluliselt tõsta ja teha haridussüsteemi krooniline rahapuuduse leevendamiseks ära koolivõrgu reform, kirjutab Eesti Tööandjate Keskliidu hariduse töörühma juht, ettevõtja Veljo Konnimois.

Inseneride puuduse põhjus algab tööõpetuse ja tehnoloogia tundidest, kus seis on üsna nutune, ütles masinatööstusettevõtte Radius Machiningu juhti Veljo Konnimois.

Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.