Analüüs: tehistaibuga säästaks riik ligi 700 miljonit, aga ...
Tehistaip on juba parandanud avalike teenuste pakkumise kiirust ja kvaliteeti, kuid selleks, et saavutatud efektiivsus annaks riigieelarves kokkuhoiu, tuleb veel tööd teha ja hind ei väljendu ainult säästetud summas, kirjutab Tartu Ülikooli strateegilise juhtimise magistrant Gerda-Annika Aaslaid.
Eesti avalik sektor ei ole tehisaru rakendamises esirinnas ega sabassörkija. Oleme küll veidi hiljaks jäänud, arvestades, et Soome majandus- ja tööministeerium lõi juba 2017 aastal tehisintellekti programmi ja juhtrühma, et tehisaru rakendamises Euroopas liidrite seas olla.
Seotud lood
Tarmo Jüristo rääkis “Infopankuri” saates, et näeb vahel ettevõtetes, et andmeid küll kasutatakse, kuid neid saaks kasutada palju kasulikumalt. “Seda nimetatakse hõbeda väljakandmiseks kullakaevandusest,” ütleb ta.
Kontoritöö on läbimas ajaloolist muutust. Nagu Rain Lõhmus LHV aktsionäride koosolekul ütles: „Pool praegusest tööjõust hakkab tegema kaks korda rohkem tööd.“ See, kuidas ettevõtted praegustele muutustele reageerivad, jaguneb kahte leeri.
Täpsemate ja asjakohasemate andmete saamiseks tuleb kaasata vabatahtlikke huvilisi ning muuta andmete esitamine senisest oluliselt lihtsamaks, kirjutab Laura Heleene Tirkkonen arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Atsinaujinančios Energetikos Investijos ( AEI ), mida juhib Lords LB Asset Management, alustab uue võlakirjaemissiooni avaliku pakkumisega. Investoritele pakutakse 13-kuulisi võlakirju 8,5%-se fikseeritud aastase intressimääraga. Investeerida saavad alates tuhandest eurost nii Balti riikide era- kui ka institutsionaalsed investorid. Pakkumist korraldab investeerimispangandusettevõte Orion Securities.
Hetkel kuum
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
Lisatud Kallase kommentaar
Silmakirurg plaanib Loksal suurelt arendada
Podcastid
Enimloetud
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele
