Marcus Keller: pool Eesti taastuvenergiast on illusioon
Isegi, kui me ohverdame eneseväärikuse ning külmetame talvel tõukerattaga ummikus, oleme saavutanud ainult indiviidi hävitamise ja vaba tahte lõhkumise, kui me toodame taastuvenergia sildi all süsihappegaasi edasi, kirjutab majandusteemalise blogi Eksponent.ee toimetaja Marcus Keller.
Status quo efekt on vast kõige iseloomulikum viis praeguse Eesti ühiskonna suhtumise kirjeldamiseks. Ühiskond kardab lõhkuda rahuaega isegi siis, kui rahu tuleb isikliku vabaduse, loogika või mõistlikkuse arvel.
Me laseme valitsusel samaaegselt tõsta 2% võrra makse ja vähendada 2% võrra sissetulekuid, sest üksikult näivad need väikeste määradena, hoolimata tõigast, et tervikuna on tagajärjeks hinnatõus 4%. Lisades juurde inflatsiooni, saame tulemuseks kompoti, mis võib vähendada meie sissetulekut umbes 8% või rohkemgi.
Meie ühiskonna tavade kohaselt nõustume vaikselt kõigega ning laseme rahulikult kanda oma teenistuse riigi kuludesse. Vahest mõni julgem tõstab raadios häält, kuid sedagi vaid selleks, et valitsuse röövkäikudele kaasa elada.
Selle kõik saab siduda hirmuga lõhkuda üldist ühiskonnaseisu. Mõni ime, et meid juhib valitsus, mis ühest küljest lubab võrdsustada maksukoorma, ent teisest küljest muudab elu kulukamaks, kui see oli enne maksuküüru kaotamist. Mõni ime, et me pooldame juhte, kes manipuleerivad meid arvama, et isiklike sõiduvahendite või suhkrustatud jookide maksustamine on parimad lahendused tõsistele ühiskondlikele probleemidele nagu tervise taandareng ja õhusaasted.
Artikli pikemat versiooni saab lugeda Eksponent.ee lehelt.
Seotud lood
Automaksu abil võiks Eestis toetada kasutatud elektriautode soetamist ning panna toetuse summa sõltuma aku suurusest, kirjutab Eleporti tegevjuht Raul Potisepp.
Meie konkurentsivõime nurgakivi on viltu vajumas
Kuigi Eesti riik on jõukam ja elu Eestis on parem kui kunagi varem, siis kahjuks tuleb ka nentida, et Tallinnast Euroopa poole sõidame ikka mööda ohtlikku külateed, kirjutab ehitusettevõtte Verston rajaja Veiko Veskimäe.
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.
Hetkel kuum
"Turul käib võitlus talentide pärast"
Loe analüütikute parimaid aktsiaideid
"Turul käib võitlus talentide pärast"
Silmakirurg plaanib Loksal suurelt arendada
Podcastid
Enimloetud
3
"Turul käib võitlus talentide pärast"
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele
