Saaremaa ettevõtja: ebamäärane kriitika meile rohelist energiat ei lisa
Konkurentsi tagamine tuulealade arendamisel toob soodsaima energiahinna, kirjutab Energiaühistu nõukogu esimees ja Saaremaa Ettevõtjate Liidu juhatuse liige Rainer Paenurk.
Eesti rohereform energeetikas statistikale otsa vaadates justkui edeneks ja liiguks õigetel rööbastel. Avalikud debatid on samas tulised, tuuleparkide arendused ei liiguks justkui soovitud rütmis ning Tuuleenergia Assotsiatsioongi avaldas lausa etteheited „tagatubade poliitika“ kohta.
Värske World Economic Forumi energiaülemineku indeksi põhjal on Eesti oma energeetikas tehtud edusammudega maailmas aga kümnes. Läti ja Leedu olid samas järjestuses vastavalt 26. ja 36. kohal.
Koalitsioonileppestki võime lugeda, et taastuvenergeetikat käsitletakse kui ülekaalukat avalikku huvi, muudetakse kiiremaks uute võimsuste planeerimine, rajamine ja võrku pääsemine, muu hulgas määratakse kriteeriumid ülekaaluka avaliku huvi projektide valikuks ning kiirendatud ja lihtsustatud korras ehitamiseks.
Rääkimata uute radarite hankimisest ja riigikaitseliste piirangute elimineerimisest maismaal. Need riigi planeeritud sammud on selgelt õige suund valdkonna pudelikaelte kõrvaldamiseks ja taastuvenergeetikale ülemineku kiirendamiseks ning püsib lootus, et uute taastuvenergiavõimsuste turuletoomine realiseerub kavandatud mahus ja ajaraamis.
Valdkonda ei vii edasi ebamäärane kriitika, vaid püüdlus ehitada sildu riigi ja ettevõtete koostöö tugevdamiseks. Turult andmete kogumine ja reaalsust peegeldava pildi edastamine otsustajatele on siinkohal üks oluline ülesanne, mida mitmesugused organisatsioonid saaksid senisest paremini teha.
Seotud lood
Kas me oleme Eestis tõesti liiga vaesed, et meretuuleparkidega rikkamaks saada? Kui ei ole, siis vajame projektidele riigipoolset nn hinnapõrandat, kirjutab Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni tegevjuht Terje Talv.
Liivi 1 ja 2 meretuuleparkide rajamiseks esitati kuus konkureerivat taotlust ning koos esialgse taotlusega on konkurente seitse.
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.
Hetkel kuum
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
Lisatud Kallase kommentaar
Silmakirurg plaanib Loksal suurelt arendada
Podcastid
Enimloetud
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele
