KIKi juht: vabatahtliku süsinikukaubanduse areng on atraktiivne, aga oma ohtudega
Vabatahtlik süsiniku kauplemisturg on kahtlemata vajalik, ent praegu on see pigem arengu algusfaasis ning kätkeb seetõttu osaliste jaoks riske, kirjutab Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) juhataja Andrus Treier.
Keskkonna- ja kestlikkuse teemad on ettevõtetele järjest olulisemad. Võtmetähtsusega on roheväidete läbipaistvus, lubaduste täitmine ja kommunikatsioon, sest majandusmudelite muutus omandab järjest laiemat mõju. Üha enam mõeldakse strateegilistele tegevusplaanidele ning tekkivad konkreetsed mõõdikud, tegevused ja eesmärgid.
Seotud lood
Ehitame bioreaktorid, mis võimaldaks plastjäätmetes sisalduva süsiniku käibest välja viia ja orgaanilised jäätmed biogaasiks ja kompostiks töödelda, kirjutab TalTechi vanemteadur Hella Riisalu arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Metsast algavast väärtusahelast laekub riigieelarvesse maksudena 787 miljonit eurot aastas ja näib, et uus koalitsioon on teema tähtsust üldjoontes mõistnud, kirjutab Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht Henrik Välja.
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.
Hetkel kuum
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
Silmakirurg plaanib Loksal suurelt arendada
Podcastid
Enimloetud
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele
