Aleksei Šiškin: Gruusia Eesti-armastus tuleb ajaloost
Hiljuti avaldas ERR Aimar Ventseli artikli "Gruusia on enam kui hinkaalid". Minu kui aastaid Gruusia ajalugu õppinud ja kaua Thbilisis elanud inimesele oli see kui palsam hingele. Ausõna, grusiinid ise pole sugugi rahul, et välismaalased seostavad oma riiki eelkõige toidu ja alkoholiga. Jah, nad on head toidu- ja veinivalmistamises, kuid seal on ka luulet, tantsu, arhitektuuri, elavat ja pidevat kultuuritraditsiooni (või isegi traditsioone, arvestades Gruusia piirkondlikku mitmekesisust), mis on mitu tuhat aastat vana.
Seega ei saa ma jätta toetamata kolleeg Ventselit: "Oleks väga viisakas teada Gruusiast veidi rohkem kui sellest, millisest Thbilisi keldrist saab tellida maailma parimaid hinkaale."
Kaasnev tees on ka see, et eestlasi Gruusias miskipärast hinnatakse. "Ma ei mõistnud kunagi selle põhjust," nendib Ventsel.
Siin tahaksin sekkuda ja tuua välja mõned põhjused.
Seotud lood
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.
Hetkel kuum
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
Silmakirurg plaanib Loksal suurelt arendada
Podcastid
Enimloetud
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele
