Tiia Vissak: vabaneme Eesti (majandus)edule ohtlikust keskpärasuse lõksust
Peame maast-madalast toetama originaalsete ideedega inimesi, et ettevõtted ja organisatsioonid ei manduks ja keerulises olukorras vee peale jääks, kirjutab Tartu Ülikooli rahvusvahelise ettevõtluse kaasprofessor Tiia Vissak arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Väga paljude näitajate kohta (näiteks inimese pikkus, ettevõtte kasumlikkus) võib väita, et nende puhul kehtib normaaljaotus: kõige rohkem on keskmisi, samas oluliselt vähem on väga madalaid ja väga kõrgeid väärtusi. Seega võib näiteks nii mõnestki organisatsioonist leida palju hindele 3+/4- (C/D) töötajaid, samas kui 5+ (A) ja 1/2 (F) töötajaid on palju vähem. Viimaste puudumine on muidugi hea, samas tippude puudumine – eriti kui neid pole ka juhtkonna hulgas – võib tulemuslikkusele vägagi negatiivselt mõjuda.
Seotud lood
Õppelaenu- ja stipendiumireform aitaks üliõpilastel keskenduda õppimisele, kirjutab Heidelbergi ülikooli majandustudeng Martin Palmiste arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Vajame valdkondlikke teadusnõukodasid, et olla vähem tagantjärele targad, kirjutab Philip Morris Eesti välissuhete juht Margit Pulk arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Mingil moel tuleks end globaalsesse kiipide tarneahelasse sisse süüa, kirjutab Kristjan Kalam arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Kombineerides uusi tehnoloogiaid ja platvormipõhise ärimudeli loogikat ka riigi teenuste pakkumisel on võimalus muuta usaldus Eesti pikaajaliseks ja raskesti kopeeritavaks konkurentsieeliseks, kirjutab teadlane ja ettevõtja Liina Joller-Vahter arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.
Hetkel kuum
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
Silmakirurg plaanib Loksal suurelt arendada
Podcastid
Enimloetud
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele
