Vandeadvokaadid: tuuleenergia merel vajab rahu, näeme aga uusi konflikte
Vaatamata sellele, et riik on kehtestanud planeeringu, mis pidi looma selguse meretuuleparkide rajamiseks sobilike alade ja reeglite osas, keeldub riik kehtiva planeeringu rakendamisest. Ametiasutustel on meelest läinud, et seaduse järgi on planeering siduv kõigile, sealhulgas ametiasutustele endile, kirjutavad advokaadibüroo Sorainen vandeadvokaadid Britta Retel ja Kaspar Endrikson.
2022. aasta mais kehtestas valitsus Eesti mereala planeeringu. Planeeringu eesmärk oli leppida kokku Eesti mereala kasutuses pikas perspektiivis. Lepiti kokku, et lõpplahendus paneb muu hulgas paika, kuhu ja millistel tingimustel saab meretuuleparke rajada.
Seotud lood
Eesti Energia juht tutvustas end Äripäeva hommikuprogrammis kui Eesti vihatuim inimene.
Valitsus kinnitas Eesti ja Läti meretuuleenergia ühisprojekti ELWIND asukoha. Uuringute ja analüüside põhjal on Eesti vetes ühisprojekti elluviimiseks kõige sobilikum Sõrve säärest läände jääv mereala.
Eesti ei ole seni suutnud veel ehitada ühtegi meretuuleparki ning ka maismaale on uute püstitamine aina keerulisem, kuna investoreid ja sobivat kohta ei leidu, ütles Äripäeva ajakirjanik Kristjan Pruul.
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.
Hetkel kuum
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
Silmakirurg plaanib Loksal suurelt arendada
Podcastid
Enimloetud
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele
