VKG arendusjuht: miks meil Eestis on seda biotehast väga vaja

Tuuleparkide rajamine ei peaks minema üle laipade, olgu need siis linnud või kalad, aga merealade kasutamise ja kaitsmise eest seisjate kompromissi leidmiseks üksteisele samm lähemale astuda peaks olema ju võimalik. Kuidas teistes riikides merepargid kerkivad, küsib Äripäev juhtkirjas.

Ettevõtja ja Graanul Investi juht Raul Kirjanen rääkis Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et metsaarengukava peaks valmis tegema teaduslike põhimõtete järgi ning raiemahtude vähendamisel mõtlema, kust tuleb raha kulude hüvitamiseks.

Kas tõesti on Euroopa rohelepe see, mis sunnib Eesti metsi toitma ülisuurt tselluloositehast, küsib Eestimaa Looduse Fondi juhatuse aseesimees ja metsaprogrammi juht Siim Kuresoo. Mehaanilises töötlemises on tema sõnul lisandväärtus puidu ühiku kohta jätkuvalt oluliselt kõrgem kui keemilises ehk vähem puitu pakub rohkematele tööd ja sissetulekut.

Värskes saates "Mets ja majandus" teeme juttu biomajandusest, uutest puidupõhistest materjalidest ja meie võimalustest arendada kodumaist puidukeemiat ja biotööstust. Saatekülaliseks on Tallinna Tehnikaülikooli puidulabori juhataja professor Jaan Kers.

Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.