Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ettevaatust, suure raha oht!
Majandust, nagu see oleks vabakäigul arenenud, me nüüd hulk aega ei näe - kahtlemata painutavad Euroopa koroonakokkuleppe miljardid jõujooni, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
„Enneolematu“ on sõna, mida Euroopa Liidu täna varahommikuks saavutatud kokkuleppe kohta nii osalised ise kui ka sündmuse kajastajad kasutavad. Enneolematu on kokkulepe nii selleks kulunud aja kui ka kokkulepitud summade poolest.
Euroopa Liidu riigid on läbi erinevate kriiside näidanud, et keerulistel aegadel hoitakse kokku ja saadakse tugevamaks vaatamata algselt erinevatele seisukohtadele – nii ka seekordsel ülemkogul, kirjutab Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets.
Euroopa Ülemkogu pikale veninud arutelu ja täna varahommikul jõutud kokkuleppeni jõudmist analüüsime hommikuprogrammis koos ekspeaminister Taavi Rõivasega, kes on ka ise riigijuhina tippkohtumiste telgitaguseid näinud.
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.