Mida paindlikum on töökorraldus, seda enam on vaja töötaja ja juhi vahelist kontakti. Eriolukorras kasvab selle olulisus iga päevaga, kirjutab Elisa personalivaldkonna juht Kaija Teemägi.

- Kaija Teemägi.
- Foto: Jake Ferra
Inimeste juhtimine põhineb dialoogil ja vastastikusel ootuste väljendamisel. Võid juhtida masinaid, ilma et küsiksid nende tagasisidet, kuid inimesi juhtida saab vaid nendega rääkides ja neid kuulates. Vaatamata sellele, et vestluste ja kitsamalt just arenguvestluste üle tekkiv arutelu pakub tihti kuumi ja vastakaid tundeid nagu mõni Ladina-Ameerika seebiseriaal, ei ole küsimus mitte selles, kas on vaja, vaid miks ja kuidas.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Hiinlased tähistavad hieroglüüfiga "kriis" nii ohtu kui võimalust. See avaldub hästi praeguse pandeemia tingimustes sunnitud kodus töötamise puhul, kus õigesti teevad need juhid, kes õpivad koos oma töötajatega, kirjutab koolitaja Indrek Rahi ettevõttest Thomas International Baltics.
Skandinaavia tõmme jääb kriisi tagajärjel nõrgemaks ning selleks, et ettevõtted järgmises kriisis upakile ei kukuks, tuleb teha ära otsus, et teadus on ettevõtluse üks alustest, rääkis juhtimiskonsultant Mait Raava saates "Kuum tool".
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.