Eesti inimesed ja asutused on olnud juba aastakümneid tublid arvutikasutajad, aga ikka kipub ununema, et tasuta rakendus ei ole kunagi päris tasuta, kirjutab vandeadvokaat Liisi Jürgen.

- Liisi Jürgen.
- Foto: Erakogu
Kui veebis ja seadmetes veedetud aeg kasvab hüppeliselt, siis muutub seal saadetavate ja vahetatavate andmete tähtsus valuutana veel olulisemaks. Pangad ei luba oma andmebaasides vabalt ringi vaadata või varakambris ringi tuuseldada, samal põhimõttel peavad toimetama ka teised: ettevõtted oma töötajate ja klientide andmetega ning konfidentsiaalse äri- ja tootmissaladusega, meedikud patsientide raviandmetega ning õppeasutused õppetööks vajalike tehniliste lahenduste kasutamisel.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.