See, mis kogumispensioni reformiga saabub ja mida tegelikult soovitakse, on väga erinev, hoiatavad NOVE vandeadvokaadid Urmas Volens ja Veiko Vaske.

- Riigikogu spiikri haamer.
- Foto: Raul Mee
Kujutagem endale ette ühte tavalist keskealist Eesti meest, kes on hariduse omandanud näiteks Eesti Põllumajandusülikoolis ja õppinud metsandust. Ta on käinud viimased kakskümmend aastat tööl, liitunud (vabatahtlikult) II pensionisambaga ja kogunud sinna raha, oletagem, et näiteks 28 774 eurot. Ühel mitte väga ilusal sügispäeval saab ta arstilt ebameeldiva sõnumi, et tal on raskete tagajärgedega haigus, mille edukaks raviks tuleks kasutada meetodeid, mis ei ole haigekassa rahastatavad.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.